kolmapäev, 24. oktoober 2007

Põltsamaa FELIX ...



... oli kunagi minu lemmikuks eestimaiste toiduainekaubamärkide seas. Uuenduslik, tekitas eestimaise tooraine baasil uut kvaliteeti ja mida iganes.

Nüüd on siis meedias info, et veinitootmine pannakse kinni või müüakse maha. Et aastakese ikka hoiavad, kui müüdud ei saa?

Hakkasin siis mõtlema, et mida ma nende tootevalikust üldse tarbin?

Ketšupit? Ühes-kilos-ketšupis-kaks-kilo-tomateid. Keda see kotib kui Heinzi oma parem on. Liiatigi kui ketšupi ostmist niikuinii üliharva esineb.

Moose? Jah, jõulude ajal sai möödunud aastal Põltsamaa pohlamoosi verivorsti kõrvale tarvitatud. Ilmetu olekuga moos, aga ega siin teised paremad ei ole. Aga kui magusaneelud tekivad siis miskipärast kipub pilk poeriiulist murakamoosi otsima ja nii arutult marginaalse tootega Põltsamaal ju ei tegeleta.

Mahla? Põltsamaa hindab kõrgeimalt mahlasid, mis liigituvad premium sarja. Ainsana eestimaisest toorainest tehtud õunamahl sellesse sarja ei mahu. Ju siis on nii kehv, et ei kannata mahutada. Ega ei joo ka ju kehva mahla?

Kurke? No vabandage. Ammu on üle saadud sellest, et neid meile võõra maitsega kurke kipuks sööma olukorras, kus poodides ka korralikku talupäritoluga soolakurki on.

Abba tooted? Nostalgiast vahel Kalle kaaviari. Aga tegelikult väldib kogu kaubamärk maitse osas Eestit nagu tuld ja õigupoolest pole siiapoole põhjust vaadata.

Ekströms? Vaniljekastet olen ju proovinud, aga kas tõesti peab süüa valmistama miskist arusaamatu koostisega jahust?

On neil üldse veel midagi?

Ahjaa. Veinid.
Oi kui jube see Põltsamaa õunasiider alguses oli. Aga on paremaks läinud. Isegi pisike lootus hakkas tekkima. Eriti põnev oli mustikasiider, sellest oleks võinud tulla korraliku tootearenduse najal ehk tõeline hitt suvejookide vallas? Uusaastajookide vallas ka? Aga ju oli liialt lootustandev kuivõrd tootevalikus seda neil enam ei ole.
Kuldset on ka sel aastal maitstud dessertveinide hulka ikka sattunud küll. Kõva sõna. No jällegi on teema, millest võiks midagi tekkida pika peale. Ja kui keegi hakkab väitma, et Võhu vein ka kodumaiseid veine valmistab siis samahästi võib Sarvikut ka veiniks nimetada.

Ehk siis veinivalik oligi Põltsamaa Felixi toodete hulgas ainuke osa, mis natukenegi pretendeeris eestimaisele maitsele ja samal ajal trügis veidi ka premium-klassi.

Ehk siis ülejäänu on hale rahvusvaheline öga, mille võib asendada millega iganes. Niikuinii on sellest enamik toodetud kuskil mujal, maitse võõramaine ja müügist tõusnud tulu liigub niikuinii tundmatule orkla foodsile. No kohalikust toorainest moosid ja kurgid ikka on, aga nagu öeldud osatakse Eestis meeldivamaid kurke teha ja mooside vallas pole Põltsamaal ka midagi erilist pakkuda.

Ma nüüd kujutan ette, kuidas Anti Orav vastupidist väidab, aga niikuinii satub ta tööreisil Stockholmi. Astugu NK toidupoest läbi ja vaadaku milliseid toredaid ja põneva maitsega rootsimaiseid moose seal leidub. Murakamoos porganditega näiteks.

Ehk siis aidaa Põltsamaa Felix, ükski purk riiulis ei ole asendamatu!

teisipäev, 23. oktoober 2007

Türgi naised



Margus Mihkels suutis Postimehes neist kirjutada midagi tõeliselt jubedat. Ajalehe veebiversioonis on see saast nüüd vist tsenseeritud, aga aktiivsemad ksenofoobid on oma kodukatele artikli algse versiooni üles riputanud. Kes tahab see leiab.
Minu tänavuses kogemuses oli Türgi teistsugune. Tegu oli küll Istanbuliga, aga ka sel linnal on mitu nägu. Muuhulgas ka konservatiivsem ilme, mis kodanik Mihkelsi endast välja ajas.


See pilt tekkis pühapäeval, mil pered olid kogunenud tähtsa sündmuse puhul - toimus noormeeste ümberlõikamine.

Siseturist Hagia Sofia juures.


Vanaisa lapselapsega.


Need preilid soovisid ühist pilti seninägematu imelooma - eestlasega. Arvata võib, mis vasakul olev meesterahvas Mihkelsiga teeks, kui ta toda möla satuks lugema.