Vennad Lõvisüdamed – etendus oli masendav

Ma pole ammu vabaõhuetendusi vaadanud, eriti pärast seda Tätte „Kaevu“, mis kergelt öeldes kahvatu oli. Nüüd siis lapsed kaasa ja „Vennad Lõvisüdamed“ Rakvere teatris.



Algus oli peaaegu, et südamlik, aga kui lugu Nangiaalani jõudis tuli laks ära – mulle meeldib ka Nyman’i muusika, Gattaca soundtrack on super, aga miks siin? Ikka väga imelikke mälupilte tekkis.



Ei noh, seos on muidugi olemas – oli ju Gattaca ideaalmaailm, kuhu geneetilise manipulatsiooni läbi sündisid vaid defektideta inimesed. No ja samamoodi on Nangijaalas kõigil jalad mittekõverad. Ilmne seos tõepoolest. Õnnetuseks oli see sõgeda muusikavaliku algus, edasi lajatati peale ka „Koka, varga jne“ muusika ning muidugi visualiseerusid mälupildid inimesesöömisest filmi finales.



Arvate, et sellega napakad muusikaleiud piirdusid? Et Saaremäe, kes oli nii etenduse lavastaja kui ka muusikaline kujundaja ei suudagi midagi muud peale Nymani filmimuusika ühte etendusse leida?



Eksite rängalt, ühel hetkel hakkas Kibuvitsaoru rahvas Verdit laulma – ikka „Orjade koori“ Nabucco’st. No ei ole vaimuvaesusel piire.



Nüüd tahaks öelda et näitlejad olid nii head, aga ei saa. Eriti jäi meelde Kriis. Mitte lavastuslik, vaid too, kes Sofiat mängis. Omamoodi leid muidugi – ise poleks küll osanud sellise rolli lahendust hüsteerilise eidena ette kujutada.



Tuvid olid ka napakad, kohati natuke piinlikult lehvivad. Ehk oli neil endal vähemalt tore.



Otseselt ei oskagi midagi ette heita meesrollide kohta. Dramatiseering tekitas võrreldes raamatusüžeega kärpeid, mis mõnel karakteril lihtsalt ei lasknud kujuneda sedavõrd põnevaks kui nad raamatus on. Vaid vanaisa oli ehk natuke rohkem bravuurikas kui hea – ootamatu, aga andestatav.



Lava oli ka päris tore, sügavusega mängiti vahval viisil ning ekskavaatorist Katla oli vaimukas leid. Päris asine lavakunstnik.



Aga Saaremäe on halb lavastaja ja Rakvere teatris näiks veel tema etendusi tulevat. Minge vaatama kui aega üle või olete lihtsalt väga taluvad.



Lõpuks oleks ta võinud ju Lindgreni loo lõpu ära muuta. See on juba raamatuski väga vastik.